29kesä

Kuidas OÜ-tamisest hoiduda

Viimased riigikohtu otsused on andud ettevõtjale selgemad piirid, millal on ettevõtte kaudu teenuse pakkumine käsitletav tööjõumaksudest kõrvale hoidmisena ehk nii öelda OÜ-tamisena. Kohtupraktika selgitamiseks on maksu- ja tolliamet (MTA) avaldanud oma kodulehel vastava materjali, millest edaspidi juhindudes ei ole tõenäoline OÜ-tamisega seoses kontrolli sattuda.

MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul peab materjal andma maksumaksjale kindluse, et selle järgi toimetades võib ettevõte muretult edasi tegutseda. „Kõiki detaile ei ole võimalik ette näha, aga kirjeldame levinumaid olukordi, kus ettevõtete vaheline leping on sisult tegelikult tööleping ja seega vastavalt maksustatav,“ selgitas Liivamägi. „Kui mõni konkreetsem küsimus jääb siiski vastamata, siis julgustame meiega kindlasti kirjalikult kontakti võtma.“

OÜ-tamine on näilik olukord ettevõtete vahelisest teenuse osutamisest, et vähendada või hoida kõrvale tööjõumaksude tasumisest. Riigikohus on kinnitanud, et maksuhalduril on teatud juhtumitel õigus sekkuda poolte vahel sõlmitud tehingutesse ja maksustada tehingud vastavalt nende tegelikule majanduslikule sisule. Kui täidetakse tööülesandeid, siis tuleks sõlmida tööleping, kui juhatuse liikme ülesandeid, siis juhatuse liikme leping ning nõukogu liikme ülesandeid, siis nõukogu liikme leping, et tagada iga sellise lepingu puhul kõikide isikute ühesugune maksustamine ja aus konkurents.

Eeldame, et riigikohtu otsusest tulenevalt korrigeerivad sellist skeemi kasutanud ettevõtjad edasist maksukäitumist. Lähiajal on kavas võtta ühendust ettevõtetega, kus näeme selgeid viiteid OÜ-tamisele, alustades rahaliselt suuremate maksude vältimise juhtumitega. Eelkõige võib OÜ-tamisele viidata olukord, kus ettevõte teeb ostutehinguid äriühinguga, millel on samad juhatuse liikmed/omanikud või mille juhatuse liige/omanik on sama ettevõtte endine töötaja ning kui sellised tehingud on regulaarsed. Ettevõtetega ühendust võttes pakume nõu ning juhime tähelepanu nüanssidele, mis peaksid olema teistmoodi korraldatud. Ettevõtete puhul, kes vaatamata antud juhistele senist praktikat ei muuda, on kavas alustada maksukontrolli ja selle käigus vaadata üle ka eelmiste perioodide maksukäitumine.

Allikas: Raamatupidaja.ee

18kesä

Kontrollid käibemaksuregistrisse kandmisel

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna talitusejuhataja Monika Jõesaar kirjutab käibemaksupettustest ja käibemaksuregistristisse kandmise tingimustest.
Maksude kogumine põhineb suuresti usaldusel – õigeks ajaks esitab oma andmed 94 protsenti maksumaksjatest ja vaid 6 protsendiga tuleb täiendavalt suhelda. Head koostööd maksumaksjatega näitab ka möödunud aasta maksukohustuse täitmist 99,6 protsendi ulatuses.

Paraku puutub maksuhaldur igapäevaselt kokku just selle vähemusega, kes ei soovi ausat äri ajada. Eelkõige tähendab tõhusam kontroll maksuhalduri täpsemat huvi maksumaksja ettevõtluse sisu kohta, et leida üles need vähesed ebaausad ja takistada nende käibemaksuregistrisse saamist ja korrektse ettevõtja tehingupartneriks sattumist. Põhiküsimus on maksuhalduril jaoks täna see, kuidas teha seda maksumaksjate jaoks liigse koormuseta?

Äriühingu loomine on tehtud imelihtsaks, aga tihti on ettevõtjate jaoks arusaamatu, miks käibemaksukohustuslase numbrit sama kergelt ei saa. Pea pooltel siin siiski takistusi ei ole – 40 protsenti avalduse esitajatest saab numbri hiljemalt järgmisel päeval. Uuel aastal  valmib ka avalduse esitamise elektroonne keskkond, mis võimaldab eelnevalt ettevõtlusega tegelenud ja korrektse maksukäitumisega ettevõtjal käibemaksukohustuslase number saada umbes 5 minutiga. Avalduse esitamiseks tuleb vajadusel uuendada olemasolevaid andmeid tegevuskohtade ja kontaktandmete kohta. Avalduse riskide hindamine toimub reaalajas ja käibemaksukohustuslase number kuvatakse ekraanile.

Ülejäänud 60 protsenti võib mõtteliselt jagada kaheks grupiks. Esimese grupi moodustavad maksumaksjad, kes ei ole varem ettevõtlusega tegelenud ja on maksuhalduri jaoks tundmatud. Teises grupis on sellised ettevõtjad, kelle maksukäitumine ei ole siiani olnud korrektne.

Esimese grupiga tegeledes soovime veenduda, et maksumaksja soovib ettevõtlusega tegeleda õigetel põhjustel, samuti nõustada maksumaksjat, et kas just nüüd on õige aeg ja vajadus käibemaksukohustuslase avaldus esitada. Sageli sellega kiirustatakse. Näiteks kui avaldus esitatakse äriühingu loomisega samal päeval, aga vestluse käigus selgub, et ettevõtte tegevus ja finantseerimine on läbi mõtlemata ning sihtgrupp selgusetu.

Maksuhalduri teravdatud tähelepanu on suunatud teisele grupile, kuna selliste isikute puhul tuleb tagada, et nad registrisse ei satuks. Meil on hea infobaas ja tehniline võimekus koondada maksumaksja juhatuse liikmete eelnev maksukäitumine. Ei saa lubada, et grupp isikuid, kes viivad läbi maksupettuseid, loovad uue äriühingu ja jätkavad sarnast ebaausat käitumist.  Tänu vähemalt 1000-euroste arvete deklareerimisele jõuame täna küll sepitsetud skeemidele kiiresti jälile, kuid kõige parem on, kui riik suudaks pettuste läbiviimist ennetada.

Kui ebaaus isik on registrisse sattunud, peab maksuhaldur tagama tema operatiivse kustutamise registrist. Põhjendatud kahtluse korral alustame ettevõtluse kontrolli ja kuritarvitamisele viitavate tõendite olemasolul kustutame isiku käibemaksukohustuslaste registrist.

Värske riigikogu seisukoht on, et ettevõtlusega tegelemise tõendamise kohustus lasub seaduse kohaselt maksukohustuslasel, kuid tõendite esitamata jätmise õiguslikuks tagajärjeks ei ole alati registrist kustutamine. Registrist kustutamise otsus on  individuaalne ja sõltub konkreetsest juhtumist.

Ka Euroopa Kohtu hinnangul lasub liikmesriikidel kohustus tagada, et kanded käibemaksukohustuslaste registris oleksid õiged. Kasutusele võetud meetmed ei tohi siiski minna kaugemale, kui on vajalik maksu nõuetekohase kogumise kindlustamiseks ja pettuste ära hoidmiseks.

Seega ei piirdu käibemaksusüsteemi nõuetekohase toimimise tagamise kohustus vaid käibemaksukohustuslase registrisse kandmisega, vaid hõlmab ka juba registreeritud maksukohustuslase nõuetele vastavuse kontrolli.

Tegelikult piisab juba sellest, kui ettevõtjal on enda jaoks põhjalikult läbi mõeldud äriplaan, mis annab võimaluse vastata maksuhalduri küsimustele äritegevuse, finantseerimise ja võimalike äripartnerite kohta.

Fakte

  • 600–700 isikut registreeritakse iga kuu käibemaksukohustuslaste registrisse
  • 500–600 isikut kustutatakse iga kuu käibemaksukohustuslaste registrist, nendest ca 300 ettevõtluse puudumisel, ülejäänud avalduse alusel
  • 2% maksumaksjaid vahetab pärast käibemaksukohustuslaste registrisse saamist 30 päeva jooksul välja oma juhatuse liikmed
  • Viimase 5 kuu jooksul on ettevõtluse puudumisel käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud isikute deklareeritud Eesti käive kustutamise kuul keskmiselt 2,7 miljonit eurot ja hinnanguline maksukahju keskmiselt 540 000 eurot kuus.

Näide 1

Äriühing A soovis saada käibemaksukohustuslaseks, valdkonnaks rasketehnika ja nende varuosade ost, müük ja rent. Ettevõtluse kohta tuli seletusi andma isik, kes äriühingu ettevõtlusest suurt midagi ei teadnud ja esitatud dokumendid ettevõtlust ei tõendanud. Äriühingut A käibemaksukohustuslaste registrisse ei kantud.

Mõne aja pärast tuli äriühing A uue avaldusega. Juhatuse liikme sõnul on nüüd käive väidetavalt täitunud. Ettevõte osutas väidetavalt IT-teenuseid nagu veebilehtede tegemine, veebilehtede optimeerimine, projektdokumentatsiooni koostamine, veebipõhised turuanalüüsid, jne. Kõiki neid IT-teenuseid osutas pensioniikka jõudev naisterahvas, kelle eelmised töökohad olid telefonimüügi firma ja koristusfirma. Teenuste osutamise koht olevat ettevõtte kontor aadressiga Peterburi teel, kus teenuse osutaja peaks igal ajal olema kätte saadav.

Maksuhaldur leidis esimest korda tegevuskohta külastades eest suletud ukse. Naabritega suheldes selgus, et nad ei ole seal kontoris kedagi näinud. Järgmisel päeval oli uks samuti suletud. Juhatuse liikmega kontakteerumisel tuli kohale väidetav teenuse osutaja, kes oli enda sõnul olnud kliendiga kohtumas. Töötaja käitumine jättis mulje, et ta viibis seal esmakordselt – otsis õiget kontori ust ja siis proovis kõigepealt võtmega avada naaberkontori ust, kuigi õigele uksele oli isegi firma väike silt kleebitud.

Maksuhaldurile seletusi andes selgus samuti, et töötaja ei oska selgitada tehtud töid ning milliseid vahendeid ta oma töös kasutab.

Näide 2

Äriühing B tegeleb kinnisvara operaatorteenuse müügiga, mis on 20% käibemaksuga maksustatav käive. Kõik on dokumentide järgi korrektne – korterid on soetatud, tegevust tõendavad dokumendid on olemas.

Samas on maksuhaldurile teada, et äriühingu B juhatuse liikmel on lähiminevikus olnud 3 erinevat kinnisvaraga tegelenud ettevõtet. Ettevõtetes kordus sama skeem. Kinnisvara soetamisel küsiti käibemaks tagasi, edasimüügil lubati rakendada 20% käibemaksu (majutusteenus/külaliskorterite rent), kuid tegelikult võõrandati korterid ilma käibemaksu lisamata, millele järgnes maksuhalduri kontrolli ja maksu määramise järgselt ettevõtte võlgadega maha jätmine ning uue sama tegevusega äriühingu asutamine.

Hetkeseis on selline, et nimetatud kolmest ettevõttest kaks on müüdud Läti variisikule, ühes maksumenetlus veel käib.

10kesä

Maksu- ja tolliamet hakkas uut e-maksuameti keskkonda tegema

Maksu-ja tolliamet alustab oma viimaste aastate üht mahukamat projekti – viie aastaga peab saama valmis uus, innovaatiline ja kasutajasõbralik e-maksuamet, mille ainus funktsioon ei ole tolmuimejana andmeid koguda, vaid nende põhjal kasutajatele ka neile vajalikku infot anda.

„Me tahame üles ehitada sellise e-maksuameti keskkonna, mille puhul saab öelda, et see on atraktiivne, innovaatiline ja mugav kasutada,“ võttis MTA peadirektori Egon Veermäe ameti suure visiooni uuest e-teenuste kanalist ehk e-MTAst lühidalt kokku.

Koostöös maksu- ja tolliametiga hoiab Ärileht jooksvalt pilku peal e-MTA arendamise käekäigul, uutel lahendustel ja kaasajastatud teenuste testimisel.

„Idee on keerata ettevõtjate kohustus deklaratsioone esitada võimaluseks saada e-maksuameti kaudu majanduses, oma sektoris, oma piirkonna ettevõtluses ja palgaturul toimuva kohta infot reaalajas. Endiselt jääb meie ülesandeks kaitsta maksusaladust, aga lisaks me anname e-maksuameti ka ettevõtjate kätte – palun, toimetage! Ettevõtja saab ise määrata, milliseid üldistatud andmeid ta tahab saada ja milliseid näidata oma välispartneritele, et nad saaksid veenduda Eesti ettevõtte usaldusvääruses ja majanduskeskkonna toimimises.“ Nii rääkis eelmise aasta lõpus e-maksuameti uuest versioonist MTA peadirektor Marek Helm.

Praegune e-maksuamet pärineb aastast 2000. Veermäe märkis, et seda on vahepeal küll arendatud ja parendatud, kuid aeg läheb edasi, ja edasi peab minema ka e-maksuamet. „Pahatihti on viimasel ajal juhtunud, et me tegeleme tulekahjude kustutamisega, see aga tähendab, et süsteem ei ole enam töökindel. Praegu me tegelemegi alustuseks analüüsiga, kuidas süsteemid on aastate jooksul üles ehitatud ja mida tuleb tulevikus paremini teha, et need oleksid jätkusuutlikud ja saaks lahendatud ka jõudluse küsimus, et e-maksuamet tipptundidel „kokku ei kukuks“,“ rääkis Veermäe.

Kuid enne tehniliste probleemide lahendamist tuleb leida vastus küsimusele, millised peavad tulevikus MTA e-teenused olema.

„Osa vastusest sellele küsimusele on meil olemas ja me teame juba täna, mida tegema peame. Aga tahame sellesse protsessi kaasata ka lõppkasutajad ehk meie kliendid. Selleks küsime nende ideid ja mõtteid, milliseid e-teenuseid nad tahaksid maksuametilt tulevikus saada,“ selgitas Veermäe.

Sellega lõppkasutajate roll uue e-maksuameti loomises Veermäe sõnul aga ei piirdu.

„Iga uue teenuse või olemasoleva uuendamise puhul plaanime teha nii, et kõigepealt „joonistame“ selle rakenduse maja sees valmis – teeme prototüübi, ja küsime siis kasutajagruppide käest tagasisidet. Me oleme ettevõtjate katuseorganisatsioonidele oma mõtet juba tutvustanud ja saanud vastuse, et neil on valmisolek kaasalöömiseks olemas. Tagasiside põhjal hakkamegi siis teenuseid juurutama. Sellele järgneb omakorda veel prooviperiood, mil küsime uuesti tagasisidet. Uus e-teenus on valmis siis, kui see on kasutaja poolt heaks kiidetud. Me tahame tavapärasesse IT-arendusprotsessi võimalikult palju paindlikkust juurde tuua. Mõte on ju selles, et me ehitame seda kasutaja jaoks, mitte ainult iseenda jaoks,“ tutvustas Veermäe asjade käiku.

Üks oluline põhimõte on Veermäe sõnul see, et uus keskkond peab olema visuaalselt lihtne ja arusaadav, kõik toimingud peavad olema võimalikult mugavad, ideaalis toimuksid aga automaatselt. Kasutaja saab keskkonda sisse logides kohe ka pildi, kas talle on ametilt teateid, on tal mingeid täitmist ootavaid maksukohustusi või on kõik vajalik juba tehtud.

Oma osa on uue e-maksuameti arendamisel ka nutiseadmete võidukäigul.
„Inimesed kasutavad aina enam nutiseadmeid ja meie teenus peab inimeste harjumustega kaasa liikuma. Otsime lahendusi, kuidas inimene saab nutitelefoniga põhilised tegevused e-maksuametis tehtud. Kuni selleni välja, et ettevõtte juht saab telefoni teate, et tema ettevõtte raamatupidaja esitas deklaratsiooni ära,“ selgitas Veermäe.

Käesolev ongi Veermäe sõnul peamiselt projekti ettevalmistamise aasta, suuremad arendustööd algavad valdavalt järgmisel aastal ning valmis peab uus e-maksuamet olema viie aastaga.

Kuid juba peatselt hakkab MTA arendama internetikaubanduse rakendust, käibemaksukohustuslaseks registreerimist ja e-ajatamise uut funktsionaalsust, mis valmivad selle aasta lõpuks. Kuidas nende valmimine sujub, saab jälgida Ärilehe veebist.

Maksu- ja tolliamet kõikidelt senistelt kasutajatelt julgeid ja lennukaid mõtteid, kuidas tulevikus maksuhalduriga elektroonilisi kanaleid kasutades suhelda ning milliseid täiendavaid lahendusi või mugavusi kliendid ise ootavad.

Esita oma idee või tagasiside MTA kodulehel või Facebooki kanalis!

Allikas: Delfi Ärileht